Killustik ja kruus on Eestis ühed enim kasutatavad puistematerjalid teede, sissesõiduteede, platside, vundamentide, drenaaži ja haljastuse rajamisel. Kuigi esmapilgul võivad erinevad materjalid tunduda sarnased, mõjutavad kivimi tüüp, fraktsioon ja töötlemisviis oluliselt seda, millise töö jaoks materjal kõige paremini sobib.
Õigesti valitud killustik või kruus aitab rajada tugeva ja pikaealise aluspinna, parandada vee äravoolu ning saavutada soovitud lõpptulemuse nii ehituses kui ka haljastuses.
IseKallurist saad tellida killustikku, kruusa ja teisi puistematerjale koos transpordiga otse objektile üle Eesti.
Kõige lihtsamalt öeldes erinevad killustik ja kruus eelkõige nende päritolu ja tera kuju poolest.
Killustik saadakse kivimi mehaanilisel purustamisel. Purustamise tulemusel on killustiku terad nurgelised ja ebakorrapärased. Tänu sellele lukustuvad need tihendamisel hästi omavahel ning moodustavad tugeva ja stabiilse kihi.
Kruus võib olla looduslik või purustatud. Loodusliku kruusa terad on üldiselt ümaramad, sest need on kujunenud looduslike protsesside käigus. Purustatud kruusal on rohkem teravaid servi ning seetõttu tihendub see paremini.
Seetõttu kasutatakse killustikku sageli kohtades, kus oluline on suur kandevõime ja stabiilsus, samas kui kruus sobib hästi näiteks teede, platside ja täitekihtide rajamiseks.
Eestis kasutatakse ehitusel ja haljastuses peamiselt:
Igal materjalil on oma omadused ja sobivad kasutusalad.
Paekivikillustik on Eestis üks enim kasutatavaid ehitusmaterjale. Seda toodetakse paekivi purustamisel ja sõelumisel erinevateks fraktsioonideks.
Paekivikillustiku nurgelised terad haakuvad hästi omavahel, mistõttu sobib materjal eriti hästi kandvate ja tihendatavate kihtide rajamiseks.
Levinumad paekivikillustiku fraktsioonid on näiteks:
Täpsed saadaolevad fraktsioonid võivad piirkonniti ja karjäärist sõltuvalt erineda.
Paekivikillustikku kasutatakse laialdaselt:
Õige fraktsioon sõltub sellest, kas killustikku kasutatakse kandva alusena, pealmise kihina või vee ärajuhtimiseks.
Graniitkillustik on tugev ja vastupidav materjal, mida kasutatakse nii ehituses kui ka dekoratiivsetel eesmärkidel.
Graniitkillustiku üks suuremaid eeliseid on selle tugevus ning atraktiivne välimus. Erinevat värvi ja erineva fraktsiooniga graniitkillustikku kasutatakse sageli haljastuses ning nähtavates pinnakihtides.
Graniitkillustik sobib näiteks:
Dekoratiivse haljastuse puhul on graniitkillustik eriti populaarne tänu selle ühtlasele ja kvaliteetsele välimusele.
Purustatud kruus saadakse loodusliku kruusa purustamisel. Purustamine muudab kruusaterad nurgelisemaks ning parandab nende omavahelist haakumist.
Tänu heale tihendatavusele kasutatakse purustatud kruusa sageli teede ja platside ehitamisel.
Purustatud kruus sobib hästi:
Looduslik kruus on looduslikult kujunenud liiva, kruusa ja kivide segu. Selle osakesed on tavaliselt ümardunumad kui purustatud materjalidel.
Looduslikku kruusa kasutatakse näiteks:
Sobivus sõltub materjali terastikulisest koostisest ja konkreetse ehitusprojekti nõuetest.
Killustiku fraktsioon näitab kiviterade ligikaudset suurusvahemikku millimeetrites.
Näiteks:
0–32 mm tähendab, et materjal sisaldab nii peenemaid osakesi kui ka kuni ligikaudu 32 mm suuruseid kive.
16–32 mm tähendab, et materjal koosneb peamiselt 16–32 mm suurustest kividest ning sisaldab oluliselt vähem peent materjali.
See erinevus mõjutab tugevalt killustiku omadusi.
Peenosist sisaldav killustik tihendub hästi ning sobib kandvate kihtide rajamiseks.
Ühtlasema ja suurema fraktsiooniga killustiku vahele jääb rohkem tühimikku, mistõttu pääseb vesi sellest paremini läbi.
Sissesõidutee ehitamisel kasutatakse tavaliselt mitut erinevat kihti.
Alumine kiht peab looma tugeva ja stabiilse aluse. Selleks kasutatakse sageli jämedamat killustikku või purustatud kruusa.
Pealmiseks kihiks kasutatakse tavaliselt väiksema fraktsiooniga materjali, mida on mugavam sõita ja mis annab teele ühtlasema pinna.
Tüüpilise lahendusena võib kasutada näiteks:
alumine kandev kiht: 0–63 mm või jämedam killustik
vahekiht: 0–32 mm killustik
pealmine kiht: 4–16 mm või muu piirkonnas sobiv väiksem fraktsioon
Täpne lahendus sõltub olemasolevast pinnasest, liikluskoormusest, soovitud kõrgusest ja vee äravoolust.
Pehme või savise pinnase puhul on eriti oluline korralikult rajatud aluspõhi ning piisav materjalikihi paksus.
Drenaaži puhul on oluline, et vesi saaks materjali vahel vabalt liikuda.
Seetõttu kasutatakse üldjuhul vähese peenosisega või pestud killustikku.
Levinud valikud on näiteks:
Drenaažikihi eesmärk on juhtida vesi konstruktsioonist või pinnasest eemale.
Killustiku valimisel võib oluline olla ka see, kas materjal on pestud või pesemata.
Pesemata killustikus leidub rohkem purustamisel tekkinud peenosiseid.
Need aitavad killustikul hästi tihenduda, mistõttu kasutatakse sellist materjali sageli:
Pestud killustikust on suur osa peenosist eemaldatud.
Seetõttu pääseb vesi materjali vahelt paremini läbi ning seda kasutatakse sageli:
Tänavakivide ja sillutise puhul koosneb korralik aluspind tavaliselt mitmest kihist.
Kandvaks kihiks kasutatakse sageli 0–32 mm või muud hästi tihenduvat killustikku.
Selle peale rajatakse tasanduskiht vastavalt valitud sillutise ja ehituslahenduse nõuetele.
Oluline on kihtide korralik tihendamine ning piisava kalde rajamine, et vihmavesi ei jääks sillutise alla.
Vundamendi aluse eesmärk on luua tugev, tasane ja stabiilne kandekiht.
Sobiv killustiku fraktsioon sõltub vundamendi konstruktsioonist ja projektist, kuid sageli kasutatakse hästi tihenduvat killustikku ning vajadusel eraldi drenaažikihti.
Vundamendi ja hoone konstruktsioonide puhul tuleks alati lähtuda ehitusprojektist.
Killustik ei ole ainult ehitusmaterjal.
Seda kasutatakse väga palju ka koduaedades ja maastikukujunduses.
Populaarsed kasutusalad on:
Dekoratiivsetes lahendustes kasutatakse sageli graniitkillustikku või muud visuaalselt atraktiivset kivimaterjali.
Killustiku koguse arvutamiseks on kõigepealt vaja teada:
Kõigepealt arvutatakse ruumala:
pikkus × laius × kihi paksus = kuupmeetrid
Näiteks 10 meetri pikkuse ja 5 meetri laiuse sissesõidutee puhul, mille killustikukiht on 20 cm:
10 × 5 × 0,20 = 10 m³
Seejärel tuleb kuupmeetrid teisendada tonnideks.
Killustiku täpne kaal sõltub materjalist, fraktsioonist ja niiskusest, kuid paljude killustike puhul võib arvestada ligikaudu 1,4–1,8 tonni ühe kuupmeetri kohta.
Näiteks 10 m³ killustikku võib seega kaaluda ligikaudu 14–18 tonni.
Praktikas on mõistlik arvestada ka tihendamise ja aluspinna ebatasasusega ning tellida vajadusel väike varu.
Ühe kuupmeetri killustiku kaal ei ole alati sama.
See sõltub:
Ligikaudse arvutuse tegemiseks võib paljude killustike puhul kasutada vahemikku 1,4–1,8 t/m³.
Tellimuse tegemisel on kõige täpsem lähtuda konkreetse materjali omadustest.
Valik sõltub eelkõige kasutuskohast.
Vali killustik, kui vajad tugevat, hästi tihenduvat ja suure kandevõimega materjali.
See sobib eriti hästi:
Vali kruus, kui vajad universaalset materjali teede, täite või erinevate üldehitustööde jaoks.
Kui eesmärk on dekoratiivne viimistlus, tasub vaadata graniitkillustikku ja teisi dekoratiivseid kivimaterjale.
Enne tellimist määra:
IseKallurist saad tellida killustikku, kruusa, liiva, mulda ja teisi puistematerjale koos transpordiga otse objektile.
Sisesta tarneaadress, vali sobiv materjal ja kogus ning vaata transpordiga hinda.
Telli killustik koos transpordiga IseKallur.ee-st.