Uue maja ehitamisel, vana kinnistu korrastamisel või madala ja märja hoovi parandamisel jõutakse sageli küsimuseni: millega krunti tõsta ja tasandada?
Esmapilgul tundub lahendus lihtne – tellida koorem mulda ja see laiali ajada. Tegelikult võib vale materjali kasutamine tähendada hiljem vajuvat hoovi, märga muru, pragunevat tänavakivi või olukorda, kus kallist haljastusmulda kasutatakse mitmekümne sentimeetri paksuse täitekihi tegemiseks.
Krundi tõstmisel kasutatakse sõltuvalt olukorrast täiteliiva, täitemulda, täitepinnast, killustikku ja sõelutud mulda. Kõigil neil on erinev ülesanne.
Selles juhendis vaatame samm-sammult, kuidas krundi tõstmist planeerida, millist materjali kasutada, kuidas arvutada vajaminev kogus ning milliseid vigu vältida.
Krundi kõrgust muudetakse tavaliselt siis, kui olemasolev maapind on liiga madal, ebatasane või juhib vett valesse kohta.
Näiteks võib probleemiks olla olukord, kus vihmavesi koguneb maja ümber, muruplatsile tekivad pidevalt lombid või naaberkinnistute ja tee kõrgus on sinu hoovist oluliselt kõrgem.
Krundi tõstmist võib vaja minna ka pärast maja ehitamist, kui vundamendi ja kommunikatsioonide rajamise tõttu on hoov ebaühtlane või olemasolev kasvupinnas on ehitustööde käigus kahjustatud.
Oluline on mõista, et krundi tõstmine ja haljastamine ei ole sama töö.
Täitekiht annab kõrguse ja kandvuse. Haljastusmuld moodustab ainult pealmise kasvukihi.
Kõige sagedamini tekibki küsimus, millist materjali suure mahu täitmiseks tellida.
Täiteliiv on üks praktilisemaid materjale suuremate kõrguste täitmiseks.
Selle eelised on hea töödeldavus ja suhteliselt ühtlane koostis. Õigesti paigaldades saab seda kihiti tihendada ning seetõttu kasutatakse täiteliiva palju ehituses, trassitöödel, hoovide täitmisel ja konstruktsioonide all.
Täiteliiv sobib hästi siis, kui täite peale tuleb hiljem tee, parkla, tänavakivi või muu konstruktsioon.
Täitemuld on tavaliselt odavam kui kvaliteetne sõelutud haljastusmuld ning sobib kohtadesse, kus peamine eesmärk on maapinna kõrguse suurendamine.
Materjal võib sisaldada kive, juuri või muid looduslikke osiseid.
See tähendab, et täitemuld võib olla väga hea alumise kihi materjal, kuid seda ei ole mõistlik kasutada viimase 10–20 cm kihina, kuhu soovitakse kohe ilus muru rajada.
Sõelutud muld on eelkõige haljastusmaterjal.
Seda kasutatakse pealmiseks kihiks:
muru rajamisel, peenardes, puude ja põõsaste istutamisel ning muudes haljastustöödes.
Kui krunti tuleb tõsta näiteks 50 cm, oleks kogu 50 cm tegemine kvaliteetse sõelutud mullaga tavaliselt tarbetult kallis.
Mõistlikum lahendus on teha suurem osa kõrgusest odavama täitematerjaliga ning lisada alles peale vajalik kasvumullakiht.
Killustikku ei kasutata üldjuhul terve haljastatava krundi täitmiseks.
Selle tugevus tuleb välja kohtades, kus on vaja kandevõimet või drenaaži.
Killustikku kasutatakse näiteks tulevase sissesõidutee, parkla, terrassi, hoone ümbruse või muude koormust kandvate alade all.
Kui kogu krunt tõstetakse ainult mullaga ja hiljem otsustatakse samale kohale rajada parkla, võib pehme pinnase tõttu olla vaja suur osa mullast uuesti välja kaevata.
Seetõttu tasub juba enne täitmist teada, kuhu tulevad tulevikus:
Ühte universaalset lahendust ei ole, kuid suurema krundi korrastamisel võiks loogika olla järgmine.
Alumine täitekiht: täitemuld, täitepinnas või täiteliiv sõltuvalt kasutusest.
Kandvad alad: sobiv killustik või muu projektis ette nähtud mineraalne täitematerjal.
Haljastusala pealmine kiht: kvaliteetne sõelutud või haljastusmuld.
Niimoodi ei kulutata kallimat materjali sinna, kus selle omadusi tegelikult vaja ei ole.
Muru rajamisel kasutatakse tavaliselt vähemalt umbes 10–15 cm kvaliteetset kasvumulda.
Väga kehva aluspinna puhul võib olla mõistlik kasutada rohkem.
Kui alumine pinnas on väga savine ja vett halvasti läbilaskev, ei pruugi probleemi lahendada ainult uue mulla pealevedu. Vaja võib olla ka pinnase kallete või vee ärajuhtimise parandamist.
Arvutuse alus on väga lihtne:
pindala × tõstmise kõrgus = materjali maht
Näiteks 500 m² krunt.
Kui soovid seda tõsta keskmiselt 20 cm:
500 × 0,20 = 100 m³
30 cm puhul:
500 × 0,30 = 150 m³
50 cm puhul:
500 × 0,50 = 250 m³
Juba siit on näha, miks krundi tõstmine muutub kiiresti suureks logistikaprojektiks.
250 m³ materjali ei ole paar kallurikoormat.
See sõltub materjalist.
Kui materjali ligikaudne puistetihedus on näiteks 1,5 t/m³:
100 m³ × 1,5 = 150 tonni
150 m³ tähendab samal eeldusel umbes 225 tonni.
250 m³ puhul jõuame juba ligikaudu 375 tonnini.
Seetõttu mõjutab krundi tõstmise lõpphinda tohutult materjali lähtekoha ja objekti vaheline kaugus.
Suure koguse puhul võib mõne euro võrra odavam materjal kaugemast kohast lõppkokkuvõttes olla transpordi tõttu kallim.
Täitematerjal ei jää pärast paigaldamist samasse mahtu, milles see kallurist välja tuleb.
Materjal tiheneb, täidab pinnase ebatasasusi ja osa kõrgusest kaob tihendamise käigus.
Seetõttu tasub arvestada varuga.
Täpset protsenti ei saa kogu krundi kohta universaalselt öelda, kuid 10–20% lisamaht võib sõltuvalt materjalist ja olukorrast olla täiesti normaalne.
Sügavate täidete puhul tuleb vajumisega arvestada veelgi rohkem ja täitmine tuleks teha kihiti.
Paks lahtise materjali kiht võib pealt tunduda tugev, samal ajal kui alumine osa jääb tihendamata.
Hiljem hakkab see ebaühtlaselt vajuma.
Kui sinna peale tehakse parkla, kõnnitee või terrass, võivad konstruktsioonid koos alusega vajuda.
Suurema täite puhul on õige töövõte materjal kihtidena laiali planeerida ja vajadusel tihendada.
Eriti oluline on see kohtades, kus täite peale tuleb koormust kandev konstruktsioon.
Krundi tõstmise eesmärk ei tohiks olla lihtsalt „maa kõrgemaks tegemine“.
Kõige olulisem on see, kuhu vesi pärast tööde lõppu liigub.
Maapind tuleks kujundada nii, et sadevesi ei valguks maja vundamendi poole ega koguneks madalatesse kohtadesse.
Samuti ei tohiks krundi ümberkujundamisega suunata kogu oma kinnistu vett naabri krundile.
Suurema projekti puhul tuleb sadevee lahendus läbi mõelda enne sadade tonnide materjali tellimist.
Maja ehitamise järel on tüüpiline olukord, kus hoovis on korraga:
ehituspraht, savihunnikud, väljakaevatud pinnas, rehvirööpad ja väga erinevad kõrgused.
Kõigepealt tuleks määrata lõplikud kõrgused.
Alles siis tasub otsustada, milline olemasolev pinnas jääb alles, mida saab kasutada täiteks ning mida tuleb ära vedada.
Sageli on kõige odavam kasutada osa objektil olemasolevast sobivast pinnasest alumistes kihtides ning tellida juurde ainult vajalik kogus täiteliiva, killustikku ja kvaliteetset pealmist mulda.
Lõpphinda mõjutavad neli põhiasja:
materjali hind, kogus, transport ja masinatöö.
Näiteks 300 tonni materjali puhul võib transpordi optimeerimine anda märksa suurema kokkuhoiu kui ühe tonni hinna üle vaidlemine.
Suure projekti puhul tasub seetõttu küsida tervikpakkumist, kus on arvestatud:
materjal, koormate arv, veokaugus, kallurid, laadimine ning vajadusel materjali laialiajamine ja planeerimine.
1. Kogu krunt täidetakse kalli sõelutud mullaga.
Kasvumuld peaks olema peamiselt pealmine kiht.
2. Materjali kogust arvutatakse tonnides ilma mahtu arvutamata.
Alusta alati ruutmeetritest ja soovitud kõrgusest.
3. Vajumist ei arvestata.
Lahtine materjal tiheneb.
4. Parkla alla jääb paks pehme mullakiht.
Kandvad alad tuleb planeerida eraldi.
5. Sadevett ei planeerita.
Pärast tõstmist võib vesi hakata liikuma täiesti uues suunas.
6. Täide tehakse ühe paksu kihina.
Sügavam täide tuleb teha kontrollitult ja vajadusel kihiti tihendada.
7. Materjal tellitakse liiga kaugelt.
Suure koguse puhul võib transport muuta näiliselt odava materjali väga kalliks.
Krundi tõstmisel ei ole kõige tähtsam leida lihtsalt „odavat mulda“.
Kõige tähtsam on kasutada õiget materjali õiges kihis.
Suurema kõrguse jaoks sobib täitematerjal, koormust kandvates kohtades mineraalne ja tihendatav alus ning haljastuse pealmises kihis kvaliteetne muld.
Enne tellimist arvuta ala pindala, keskmine tõstmise kõrgus ja vajalik kuupmeetrite arv. Suuremate koguste puhul tasub planeerida kogu materjalivedu ühe projektina.