Arvuta kogus 
Vesi on üks levinumaid põhjuseid, miks maja ümbruses tekivad probleemid.
Märg sokkel, vesi keldris, vetruv muru, kevadeti pidevalt vee all olev hoov või vundamendi kõrvale kogunev vihmavesi viitavad sageli sellele, et vee ärajuhtimine ei tööta korralikult.
Drenaaži eesmärk ei ole lihtsalt maa sisse toru panna. Süsteem peab võimaldama liigsel pinnaseveel jõuda drenaažitoruni ning sealt ohutult edasi liikuda.
Selle juures mängivad olulist rolli ka drenaažikillustik, liiv, geotekstiil ja kogu maja ümbruse pinnase kihiline ülesehitus.
Neid kahte aetakse väga tihti segamini.
Drenaaž tegeleb eelkõige pinnases oleva liigse veega.
Sadeveesüsteem kogub katustelt, vihmaveerennidest, platsidelt ja muudelt pindadelt tulevat vihma- ja sulamisvett.
Maja puhul kasutatakse sageli mõlemat süsteemi.
Katuserennist tulevat vett ei ole üldjuhul mõistlik lihtsalt vundamendi kõrvale maasse lasta lootuses, et drenaaž selle ära viib.
Sademete hulk võib olla korraga väga suur.
Drenaažikillustiku ülesanne on luua konstruktsiooni ümber kiht, mille sees saab vesi vabalt liikuda.
Kui drenaažitoru ümbritsetakse väga peene ja halvasti vett läbilaskva pinnasega, liigub vesi toruni aeglaselt.
Puhas killustik jätab kiviterade vahele tühimikud, mille kaudu vesi saab liikuda.
Seetõttu kasutatakse drenaaži puhul tavaliselt vähese peenosisega puhast fraktsiooni, mitte hästi tihenduvat 0-fraktsiooniga segu.
Praktikas kasutatakse sõltuvalt projektist näiteks 4–16 mm, 16–32 mm või muud sobivat puhast killustikufraktsiooni.
Põhimõte on tähtsam kui konkreetne number:
drenaažikihi materjal peab laskma vett hästi läbi ega tohiks sisaldada liiga palju peenosist.
Näiteks 0–32 mm killustik võib olla väga hea teealuse tihendamiseks, kuid drenaažikihi jaoks on selle suur peenosise sisaldus hoopis teine omadus.
Mõlemal kivimil võivad olla sobivad fraktsioonid.
Eramu tavapärase drenaaži puhul kasutatakse Eestis sageli kohalikku paekillustikku, sest see on hästi kättesaadav ja tavaliselt kuluefektiivne.
Olulisem kui kivimi nimi on aga materjali fraktsioon, puhtus ja vastavus konkreetsele konstruktsioonile.
Geotekstiili üks oluline ülesanne on eraldada erinevad pinnasekihid.
Kui killustik asetada otse savise või peene pinnase vastu, võivad peened pinnaseosakesed aja jooksul killustikukihti liikuda.
See vähendab kivide vahel olevaid tühimikke ja halvendab drenaaživõimet.
Geotekstiil laseb vett läbi, kuid aitab takistada pinnase ja killustiku segunemist.
Täpne lahendus sõltub projektist.
Üldine eesmärk on moodustada konstruktsioon, kus drenaažikillustik ei seguneks ümbritseva peene pinnasega.
Seetõttu tehakse praktikas sageli geotekstiiliga killustiku ümber eraldav kiht või „ümbris“.
Drenaaži puhul on detailid olulised, sest halvasti paigaldatud süsteemi parandamine tähendab hiljem maja ümbruse uuesti lahti kaevamist.
Seda ei tohiks määrata internetist leitud ühe universaalse sentimeetri järgi.
Drenaažitoru kõrgus sõltub hoone vundamendist, pinnasevee tasemest, maapinna kõrgusest ja sellest, kuhu vesi juhitakse.
Uue maja puhul peaks lahendus lähtuma ehitusprojektist.
Vana maja puhul, kus drenaaži rekonstrueeritakse, tasub enne kaevamist selgeks teha olemasoleva vundamendi konstruktsioon.
Drenaažisüsteem peab võimaldama veel liikuda kogumiskaevu, kraavi või muusse lubatud väljavoolukohta.
Toru ei tohiks moodustada süvendeid, kuhu vesi ja sete kogunevad.
Seetõttu on oluline ühtlane kontrollitud kalle.
Pika drenaažitrassi puhul võib isegi väike kõrguse viga lõpptulemusele palju mõjuda.
Tüüpilise lahenduse puhul tehakse drenaažitorule stabiilne alus ja toru ümbritsetakse vett hästi läbilaskva mineraalmaterjaliga.
Täpsed kihid sõltuvad projektist ja torusüsteemi tootja juhistest.
Kõige olulisem on vältida olukorda, kus toru asetatakse ebatasasele pinnale ja see hakkab täitmise käigus vajuma.
Vundamendi ümbruse tagasitäite puhul kasutatakse väga sageli liiva või muud hästi paigaldatavat mineraalset täitematerjali.
Samas ei tähenda see, et kogu maja ümbrus tuleks täita ühe ja sama materjaliga.
Drenaaži ümber võib olla dreeniv killustik, mujal konstruktsioonis täiteliiv ning kõige peal haljastusmuld.
Erinevatel kihtidel on erinev ülesanne.
Muld on suurepärane kasvukeskkond, kuid mitte tingimata hea konstruktsiooniline täitematerjal.
See sisaldab orgaanilist materjali, hoiab vett ning võib aja jooksul vajuda.
Maja ümber võib paks märg mullakiht tähendada seda, et vesi püsib vundamendi lähedal.
Haljastusmuld kuulub pigem konstruktsiooni pealmisesse kihti.
Väga hea drenaaž ei tähenda, et kogu katusevesi ja hoovist tulev sadevesi võiks suunata maja poole.
Maja ümbruse maapind peaks juhtima pinnavett hoonest eemale.
Kui maapind langeb maja suunas, saab drenaaž iga suure vihmaga tarbetult suure koormuse.
Sageli on just pinnase kõrguste korrigeerimine kõige lihtsam viis veeprobleeme vähendada.
Katusepind kogub suure vihmaga väga palju vett.
See vesi tuleks vihmaveetorudest kontrollitult ära juhtida.
Võimalikud lahendused sõltuvad objektist:
Oluline on, et vihmaveetoru ei lõpeks lihtsalt vundamendi kõrval.
Savine pinnas laseb vett läbi aeglaselt.
Seetõttu võivad pärast vihma tekkida maja ümbrusse lombid isegi juhul, kui maapind näeb välja suhteliselt tasane.
Sellises kohas on eriti oluline terviklahendus:
maapinna kalded, drenaaž, sobiv tagasitäide ning kontrollitud sadevee juhtimine.
Lihtsalt killustiku laialilaotamine märja savi peale ei muuda kogu krunti automaatselt kuivaks.
Kui konstruktsiooni sees püsib palju vett, võib külmumine põhjustada pinnase ja konstruktsioonide liikumist.
Seetõttu kasutatakse ehituses mineraalseid ja sobivalt dreenivaid materjale kohtades, kus vee kogunemist soovitakse vähendada.
Eesti kliimas on vee ärajuhtimise ja külmumise koosmõju eriti oluline.
Arvutus käib jällegi ruumala järgi.
Näiteks kui drenaažikraavi täidetava killustiku osa keskmine laius on 0,5 m, kõrgus 0,5 m ning maja ümber on 50 meetrit trassi:
50 × 0,5 × 0,5 = 12,5 m³ killustikku
Kui konkreetse killustiku puistetihedus oleks näiteks 1,5 t/m³:
12,5 × 1,5 = umbes 18,75 tonni.
Tegelik kogus tuleb arvutada konstruktsiooni tegelike mõõtude järgi.
Materjali puhul mõjutavad hinda eelkõige:
Lisaks tuleb arvestada kaevetöö ja tagasitäitega.
Kui maja ümber läheb korraga kümneid tonne liiva ja killustikku, tasub kogu materjalide logistika enne töö algust läbi planeerida.
Mõnikord võib ummistunud toru puhastamine süsteemi tööd parandada.
Kui probleem on aga selles, et toru on ära vajunud, vale kaldega, purunenud või kogu ümbritsev drenaažikiht on pinnasega segunenud, ei lahenda pesemine algpõhjust.
Sellisel juhul võib olla vajalik süsteemi osaline või täielik rekonstrueerimine.
1. Drenaažiks kasutatakse palju peenosist sisaldavat materjali.
2. Geotekstiil jäetakse ära ja pinnas seguneb killustikuga.
3. Drenaažitoru paigaldatakse ilma kontrollitud kaldeta.
4. Katusevesi juhitakse drenaaži või otse vundamendi kõrvale ilma süsteemi võimsust arvestamata.
5. Maja ümber jäetakse maapind hoone poole kaldu.
6. Drenaažitoru kõrgus valitakse vundamendi konstruktsiooni arvestamata.
7. Tagasitäide tehakse korraga väga paksu lahtise kihina.
8. Süsteemi väljavoolukohta ei planeerita enne kaevetööde algust.
Kui tegemist on uue hoone vundamendiga, keldriga majaga, kõrge pinnaseveega või olemasoleva hoone niiskuskahjustusega, peaks drenaažilahendus lähtuma professionaalsest hinnangust või projektist.
Materjali tellimine meie pealehelt on lihtne osa.
Kõige tähtsam on, et konstruktsioon ise oleks õige.
Maja drenaaži puhul tuleb mõelda süsteemina.
Puhas drenaažikillustik aitab veel liikuda, geotekstiil hoiab pinnase kihid eraldi, drenaažitoru viib vee ära ning maapinna õiged kalded takistavad pinnaveel maja poole liikumist.
Kui üks neist osadest on valesti tehtud, võib kogu süsteem töötada halvasti.
E - R, 09:00 - 17:00
Eraklient: 
