Arvuta kogus 
Uue maja ehitamisel tuleb sageli korraga lahendada kaks suurt tööd: vundamendi rajamine ja sissesõidutee ehitamine. Mõlema puhul mängivad väga olulist rolli õigesti valitud puistematerjalid – killustik, kruus ja ehitusliiv.
Õige materjalivalik aitab luua tugeva ja stabiilse aluse nii hoonele kui ka autodega kasutatavale teele. Vundamendi juures kasutatakse puistematerjale muu hulgas aluspinna ettevalmistamiseks, täiteks ja drenaažiks. Sissesõidutee puhul moodustatakse erineva fraktsiooniga materjalidest kandev alus ning sobiv pealmine kiht.
Selles juhendis vaatame põhjalikult:
IseKallurist saad tellida killustikku, kruusa, liiva ja teisi puistematerjale koos transpordiga otse ehitusobjektile.
Vundament kannab kogu hoone koormust, mistõttu peab selle aluspind olema kavandatud vastavalt hoone konstruktsioonile ja pinnase omadustele.
Enne vundamendi ehitamist eemaldatakse tavaliselt ehitusalalt huumus ja muud ehituseks mittesobivad pinnasekihid. Seejärel valmistatakse projektist sõltuvalt ette vajalikud alus-, täite- ja drenaažikihid.
Puistematerjalidest kasutatakse vundamendi ehitusel sageli:
Konkreetne kihiline lahendus, materjal ja fraktsioon tuleb valida vastavalt ehitusprojektile, sest plaatvundamendi, lintvundamendi ja teiste vundamendilahenduste nõuded võivad erineda.
Üks sagedasemaid küsimusi on:
“Millist killustikku panna vundamendi alla?”
Ühte universaalset fraktsiooni kõikide vundamentide jaoks ei ole. Sobiv lahendus sõltub hoone konstruktsioonist, pinnasest ja projektist.
Vundamendi ehitamisel kasutatakse sageli erinevaid killustikufraktsioone erineva ülesande jaoks.
Suurema fraktsiooniga killustik võib sobida kandva või drenaaživa kihi rajamiseks. Peenemat materjali sisaldav killustik võimaldab omakorda moodustada hästi tihendatava aluse.
Näiteks kasutatakse Eesti ehituspraktikas vundamendi ja muude kandvate konstruktsioonide juures muu hulgas 16–32 mm paekivikillustikku, kuid konkreetne materjal tuleb valida ehitusprojekti järgi.
Killustiku terad on purustamise tõttu nurgelised. Korrektselt paigaldatuna moodustab sobiv killustik stabiilse mineraalse kihi.
Sõltuvalt valitud fraktsioonist ja konstruktsioonist kasutatakse killustikku:
Kõige tähtsam on valida materjal vastavalt sellele, millist funktsiooni konkreetne kiht täidab.
Vundamendi ümbruses on vee ärajuhtimine eriti oluline. Drenaažikihi jaoks eelistatakse tavaliselt materjali, milles on vähe peenosist, sest kivide vahele jäävad tühimikud võimaldavad veel liikuda.
Sellisteks töödeks kasutatakse sageli näiteks:
Drenaažitoru ümbruse täpne lahendus tuleb teha vastavalt projektile ja kasutatavale drenaažisüsteemile.
Paekivikillustik on Eestis üks levinumaid mineraalseid ehitusmaterjale ning seda kasutatakse laialdaselt teede, platside ja erinevate ehituskonstruktsioonide rajamisel. Vundamendi juures võib paekivikillustik sobida kandvatesse, täite- või drenaažikihtidesse sõltuvalt valitud fraktsioonist ja ehitusprojektist.
Levinud fraktsioonide hulka kuuluvad näiteks:
0–32 mm – hästi tihendatav materjal erinevate kandvate kihtide jaoks.
16–32 mm – puhtam ja jämedam fraktsioon, mida kasutatakse muu hulgas drenaaživate ja kandvate kihtide rajamisel.
32–64 mm – suurem fraktsioon, mida saab kasutada sügavamates aluskihtides ja muudes konstruktsioonides, kus projekt seda ette näeb.
Fraktsiooni valikul tuleks alati vaadata mitte ainult kivi suurust, vaid kogu konstruktsiooni eesmärki.
Vundamendi ehitamisel tekib sageli vajadus täita vundamendi ümbrust või konstruktsiooni sisemust sobiva mineraalse materjaliga. Üheks võimalikuks materjaliks on looduslik kruus.
Kruus sobib paljudeks täite- ja pinnasetöödeks ning seda kasutatakse:
Tagasitäite puhul tuleb lähtuda projektist ning arvestada, millist tihendatavust ja kandevõimet konkreetselt kihilt nõutakse.
Lisaks kruusale ja killustikule kasutatakse vundamendi ehitamisel sageli ehitusliiva. Ehitusliiva kasutatakse sõltuvalt konstruktsioonist näiteks:
Üks levinud materjal on sõelutud ehitusliiv 0–4 mm.
Sõelumine aitab saavutada ühtlasema terastikulise koostise ning muudab materjali sobivaks paljudeks ehitus- ja tasandustöödeks.
Küsimusele “kas vundamendi tagasitäiteks kasutada kruusa või liiva?” ei ole ühte vastust. Valik sõltub:
Mõnes konstruktsioonis kasutatakse erinevaid materjale erinevates kihtides.
Seetõttu tasub vaadata vundamendi alust tervikliku konstruktsioonina, mitte valida kogu täiteks lihtsalt ühte materjali.
Kui vundamendi ehitus on käimas, vajab objekt sageli juba ehituse alguses ka korralikku juurdepääsuteed.
Hiljem saab sama tee kujundada lõplikuks maja sissesõiduteeks.
Killustikust sissesõidutee on Eestis väga levinud lahendus, sest õige konstruktsiooniga saab rajada tugeva ja hästi kasutatava tee nii sõiduautode kui ka suuremate sõidukite jaoks.
Sissesõidutee kvaliteeti ei määra aga ainult pealmine killustik. Kõige olulisem on korralikult rajatud alus.
Tüüpiline tööjärjekord on:
Konstruktsiooni täpne paksus sõltub pinnasest ja eeldatavast koormusest.
Raske ehitustehnika kasutatav juurdepääsutee vajab üldjuhul tugevamat konstruktsiooni kui ainult sõiduautodega kasutatav kodune sissesõidutee.
Sissesõiduteele kasutatakse sageli mitut erinevat killustikufraktsiooni. See annab võimaluse ehitada tugev alus ja selle peale mugavam, ühtlasem sõidupind.
alumises kihis: jämedamat killustikku või hästi kandvat purustatud materjali;
kandvas kihis: 0–32 mm või teist hästi tihenduvat killustikku;
pealmises kihis: 4–16 mm või muud sobivat väiksemat fraktsiooni.
Ühe reaalse Eesti objekti puhul on kasutatud näiteks 16–32 mm paekivikillustikku sissesõidutee alumises kihis ning 4–16 mm paekivikillustikku pealmises kihis.
See ei tähenda, et sama kombinatsioon sobib automaatselt igale objektile. Materjalikihtide valik sõltub alati pinnasest, tee konstruktsioonist ja koormusest.
Paekivikillustik on sissesõiduteede ehitamisel väga populaarne.
Selle eelised on:
Korralikult rajatud killustiktee võib olla nii lõplik sissesõidutee kui ka tulevase asfalt- või kivikatte tugev alus.
0–32 mm killustik on üks levinumaid tee- ja platsiehituses kasutatavaid fraktsioone.
“0” tähendab, et materjal sisaldab ka peenosist.
Peenem materjal täidab suuremate kivide vahelisi tühimikke ning aitab killustikul tihendamisel moodustada tiheda ja stabiilse kihi.
Seetõttu sobib 0–32 mm killustik hästi paljudesse:
16–32 mm killustik sisaldab oluliselt vähem peent materjali kui 0–32 mm segu. Seda kasutatakse erinevates tee- ja ehituskonstruktsioonides ning see võib sobida näiteks sissesõidutee alumisse kihti.
Suuremate kivide vahele jääb rohkem tühimikku kui nullfraktsiooniga materjali puhul.
Seetõttu tuleb alati vaadata, millist ülesannet kiht konstruktsioonis täidab.
Väiksema fraktsiooniga killustikku kasutatakse sageli sissesõidutee pealmise kihi rajamiseks.
4–16 mm killustik annab visuaalselt ühtlasema pinna kui väga jäme killustik ning seda saab kasutada juba tugevale alusele rajatud kattekihina.
Pealmise kihi valikul tasub arvestada:
Geotekstiili kasutatakse tee-ehituses erinevate pinnase- ja materjalikihtide eraldamiseks.
Selle vajadus sõltub eelkõige olemasolevast pinnasest ja kavandatud konstruktsioonist.
Pehme või savise pinnase puhul võib sobiv geotekstiil aidata vähendada aluspinnase ja mineraalse tee-ehitusmaterjali segunemist.
Geotekstiil ei asenda piisava paksusega kandvat kihti – see on üks osa kogu tee konstruktsioonist.
See on üks enim küsitud küsimusi sissesõidutee rajamisel.
Ühte universaalset paksust ei ole.
Vajalik konstruktsioon sõltub:
Hea kandva loodusliku pinnase peale ehitatav sõiduautode tee ja pehmele savisele pinnasele ehitatav raskeveokite tee vajavad täiesti erinevat konstruktsiooni.
Kõige parema tulemuse annab tee, kus iga kiht täidab konkreetset ülesannet.
Vajaliku killustikukoguse arvutamiseks tuleb kõigepealt leida tee ruumala. Valem on:
pikkus × laius × kihi paksus = kuupmeetrid
Näiteks:
Sissesõidutee pikkus on 30 meetrit.
Laius on 3,5 meetrit.
Killustikukihi paksus on 20 cm ehk 0,20 meetrit.
Arvutus:
30 × 3,5 × 0,20 = 21 m³
Seega on selle kihi teoreetiline ruumala 21 kuupmeetrit.
Seejärel tuleb ruumala teisendada tonnideks vastavalt konkreetse materjali mahukaalule.
Killustiku kaal sõltub:
Ligikaudseks planeerimiseks kasutatakse erinevate killustike puhul sageli suurusjärku umbes 1,4–1,8 tonni ühe kuupmeetri kohta, kuid tellimuse arvutamisel tuleb lähtuda konkreetse materjali omadustest.
Näiteks 21 m³ killustikku võib sõltuvalt materjalist tähendada ligikaudu 29–38 tonni materjali.
Kui sissesõidutee või parkimisala pindala on 100 m², sõltub vajalik kogus soovitud kihi paksusest.
100 × 0,10 = 10 m³
100 × 0,15 = 15 m³
100 × 0,20 = 20 m³
100 × 0,30 = 30 m³
Need on teoreetilised ruumalad enne materjali tihendamise, pinnase ebatasasuse ja muude objekti eripärade arvestamist.
Korralik tihendamine on tee rajamise väga oluline osa.
Parema tulemuse saavutamiseks paigaldatakse paks konstruktsioon tavaliselt mitme kihina ning tihendatakse iga kiht eraldi.
See aitab saavutada võimalikult ühtlase ja kandva teealuse.
Tihendamiseks kasutatakse sõltuvalt objekti suurusest ja materjalist:
Suure sissesõidutee puhul võib raskema tihendustehnika kasutamine anda oluliselt ühtlasema tulemuse.
Tugeva tee kõrval on oluline ka vee juhtimine.
Vesi peaks saama teelt ära liikuda, mitte koguneda teekonstruktsiooni või selle kõrvale.
Seetõttu tuleb sissesõidutee rajamisel planeerida:
Vee ärajuhtimine on eriti oluline madalates kohtades ja savise pinnasega aladel.
Uue maja ehitamisel tasub sissesõiduteele mõelda juba enne suuremate ehitustööde algust.
Objektile peavad pääsema:
Seetõttu võib olla praktiline ehitada esmalt tugev ehitusaegne juurdepääsutee ning viimistleda see pärast suuremate ehitustööde lõpetamist lõplikuks sissesõiduteeks.
Nii saab sama tee konstruktsioon teenida objekti kogu ehitusperioodi jooksul.
Kui majale rajatakse korraga vundamenti ja sissesõiduteed, võib ühel objektil vaja minna mitmes kohas sama puistematerjali. Näiteks:
looduslik kruus
täite- ja pinnasetöödeks;
ehitusliiv 0–4 mm
tasandus- ja erinevateks ehitustöödeks;
paekivikillustik 0–32 mm
hästi tihendatavatesse kandvatesse kihtidesse;
paekivikillustik 16–32 mm
vundamendi või sissesõidutee erinevatesse konstruktsioonikihtidesse;
paekivikillustik 4–16 mm
näiteks valmis alusele rajatava sissesõidutee pealmiseks kihiks;
jämedam killustik
sügavamatesse tee aluskihtidesse vastavalt konstruktsioonile.
Ühe objekti materjalivajaduse tervikuna planeerimine aitab vähendada olukordi, kus ehitustöö peab puuduvate materjalide tõttu ootama.
Puistematerjali transpordil tuleb arvestada mitte ainult vajaliku tonnaažiga, vaid ka objekti ligipääsetavusega.
Suuremad kallurid võimaldavad transportida korraga suurema koguse materjali.
Kitsastel tänavatel, väiksemates hoovides või piiratud juurdepääsuga objektidel võib olla sobivam väiksem kallur.
Enne tellimist tasub kontrollida:
Kui objektile pääseb suure kalluriga, saab suurema tellimuse puhul materjali transportida efektiivsemalt.
Kõige lihtsam on jagada objekt eraldi töödeks. Näiteks:
Arvuta täidetava ala pikkus × laius × keskmine täitesügavus.
Arvuta killustikuga kaetav pindala × kihi paksus.
Pikkus × laius × aluskihi paksus.
Pikkus × laius × pealmise kihi paksus.
Seejärel arvuta iga materjal eraldi tonnidesse.
See annab palju täpsema tulemuse kui kogu objekti jaoks ühe keskmise materjalikoguse kasutamine.
Kui vajad kiiresti üldist orientiiri:
Sissesõidutee tugeva aluse jaoks:
hästi tihenduv killustik või purustatud kruus.
Sissesõidutee alumise kihi jaoks:
jämedam killustik vastavalt pinnasele ja konstruktsioonile.
Sissesõidutee pealmise kihi jaoks:
väiksema fraktsiooniga killustik, näiteks 4–16 mm.
Drenaažiks:
vähese peenosisega sobiv killustikufraktsioon.
Vundamendi täiteks:
projektis ette nähtud kruus, liiv või muu mineraalne täitematerjal.
Tasandus- ja ehitustöödeks:
sõelutud ehitusliiv või muu tööle sobiv liiv.
Hoone vundamendi puhul tuleb lõplik materjalivalik alati teha vastavalt ehitusprojektile.
Sissesõidutee jaoks kasutatakse sageli mitut erinevat fraktsiooni. Alumistes kihtides kasutatakse tugevamat või jämedamat materjali ning pealmises kihis väiksema fraktsiooniga killustikku. Täpne lahendus sõltub pinnasest ja kasutuskoormusest.
Jah, 0–32 mm killustikku kasutatakse laialdaselt teede ja platside kandvate kihtide rajamisel. Peenosise tõttu on see hästi tihendatav.
16–32 mm killustikku saab kasutada sissesõidutee konstruktsiooni erinevates kihtides, näiteks alumise kihina. Täpne sobivus sõltub kogu tee konstruktsioonist.
Pealmise kihina kasutatakse sageli väiksema fraktsiooniga killustikku. Üheks võimalikuks valikuks on 4–16 mm killustik.
Konstruktsiooni vajalik sügavus sõltub pinnasest, liikluskoormusest ja tee kasutusest. Pehme pinnase või raskeveokite puhul on vaja tugevamat ja üldjuhul paksemat konstruktsiooni.
Geotekstiil võib olla kasulik eelkõige siis, kui on vaja eraldada pehme aluspinnas ja mineraalne tee-ehitusmaterjal. Vajadus sõltub konkreetse objekti pinnasest ja konstruktsioonist.
Sobiv killustik sõltub vundamendi projektist ja kihi ülesandest. Kasutada võidakse näiteks tihendatavat nullfraktsiooniga killustikku või puhtamat fraktsiooni drenaažiks.
16–32 mm killustikku kasutatakse erinevates ehitus- ja drenaažikonstruktsioonides, kuid vundamendi puhul tuleb lähtuda alati konkreetsest ehitusprojektist.
Kruusa kasutatakse erinevatel objektidel täite- ja pinnasetöödeks. Konkreetse vundamendi puhul tuleb materjali sobivus kontrollida projektist.
Kaal sõltub kivimist, fraktsioonist, niiskusest ja tihendusest. Ligikaudseks planeerimiseks võib paljude killustike puhul kasutada suurusjärku 1,4–1,8 t/m³.
IseKallurist saad tellida puistematerjalid koos transpordiga otse objektile.
Sisesta tarneaadress, vali vajalik materjal ja kogus ning vaata materjali hinda koos kohaletoimetamisega.
Vundamendi ja sissesõidutee rajamiseks võib vaja minna kümneid tonne erinevaid puistematerjale.
IseKallurist saad tellida ühest kohast:
Vali sobiv materjal, sisesta tarneaadress ja telli vajalik kogus koos transpordiga otse objektile.
Vaata materjale ja telli transport IseKallur.ee-st.
E - R, 09:00 - 17:00
Eraklient: 
