Arvuta kogus 
Sissesõidutee teekatte uuendamine võib tähendada väga erinevaid töid: porise ehitusaegse juurdepääsutee kiiret parandamist, vana kruusatee tasandamist, uue killustikukihi lisamist, freesasfaldiga viimistlemist või täielikult uue kandva teealuse rajamist.
Õige lahendus sõltub eelkõige sellest, milline on olemasolev pinnas, kui suurt koormust tee peab kandma ning kas tee on ajutine või mõeldud aastatepikkuseks kasutamiseks.
Eriti Eesti oludes mõjutavad teede seisukorda kevadine sula, sügisene vihmaperiood, savine või pehme pinnas, külmumine ja sulamine ning raskeveokite liiklus. Seetõttu ei ole alati mõistlik lihtsalt uut killustikku vana tee peale kallata. Mõnikord piisab pealmise kihi uuendamisest, kuid pehme ja läbivajunud tee puhul tuleb esmalt taastada kandev alus.
Selles juhendis vaatame, kuidas uuendada:
Samuti vaatame, millal kasutada 32–64 mm, 16–32 mm ja 4–16 mm killustikku ning millal sobib pealmiseks kihiks freesasfalt.
Maja ehitamisel ei ole alati mõistlik rajada kohe valmis lõplikku sissesõiduteed. Ehitusperioodil sõidavad objektile kallurid, betooniautod, kraanad, ekskavaatorid, tõstukid ja muud rasked masinad. Valmis dekoratiivne tee võib sellise koormuse all kiiresti kahjustuda. Seetõttu rajatakse sageli esmalt ajutine ehitustee või ehitusaegne sissesõidutee.
Ajutise tee peamine eesmärk ei ole ideaalne välimus, vaid:
Kui olemasolev pinnas on piisavalt tugev, võib ajutise tee puhul piisata vana pinna tasandamisest ja uue killustikukihi lisamisest.
Kui tee on aga väga pehme või mudane, tuleb nõrk pinnas kõigepealt stabiliseerida.
Ajutise tee puhul kasutatakse sageli jämedamat killustikku või purustatud kruusa.
Väga pehmel pinnasel võib kasutada kõige alumises kihis näiteks 32–64 mm killustikku, mille eesmärk on moodustada tugevam karkass ja vähendada tee läbivajumist.
Selle peale võib vajadusel lisada 16–32 mm killustikku, mis muudab pinna ühtlasemaks.
Kui eesmärk on ainult ehitusperioodi üle elada, ei ole alati vaja kohe paigaldada peent lõppkihti.
Freesasfalt võib olla väga praktiline lahendus olemasoleva tugeva tee pealmise kihi parandamiseks.
Näiteks freesasfalt 0–20 mm või 0-32 mm sisaldab erineva suurusega asfaltosakesi ning tihendamisel moodustub suhteliselt tihe ja ühtlane pind.
See sobib hästi:
Freesasfaldi puhul on eriti oluline, et selle all oleks piisavalt tugev alus. Väga pehme muda peale laotatud õhuke freesasfaldikiht ei lahenda kandva aluse probleemi.
Suurtel ehitusobjektidel on tee ehitus täiesti eraldi tööetapp. Kui objektile liigub iga päev kümneid raskeveokeid, ei piisa tavaliselt ainult ühest õhukesest killustikukihist.
Tee peab taluma:
Suure objekti puhul tehakse tee tavaliselt kihiti ning materjali paigaldamiseks kasutatakse rasketehnikat.
Rataslaadur sobib väga hästi suure killustikukoguse liigutamiseks ja esialgseks jaotamiseks. Kui kallur toob objektile mitu koormat materjali, saab rataslaaduriga:
Suurel objektil on rataslaadur eriti efektiivne, sest selle kopp mahutab korraga palju materjali ning masin liigub kiiresti.
Kopplaadur ehk ekskavaator-laadur sobib paremini kohtadesse, kus lisaks materjali laotamisele on vaja teha täpsemaid pinnasetöid. Kopplaaduriga saab:
Kui rataslaadur sobib paremini suure materjalikoguse kiireks liigutamiseks, siis kopplaadur on mitmekülgsem tööriist kohtades, kus tuleb korraga nii kaevata kui ka laadida.
Pärast killustiku laotamist kasutatakse tee lõplikuks profileerimiseks sageli greiderit ning tihendamiseks teerulli või muud sobivat tihendustehnikat.
Üks sagedasemaid põhjuseid sissesõidutee uuendamiseks on see, et tee muutub sügisel või kevadel pehmeks ja poriseks. Kui auto jätab teele sügavad rööpad või killustik vajub pidevalt pinnasesse, ei ole probleem tavaliselt ainult pealmises kihis.
Probleem on sageli puuduvas või liiga nõrgas kandvas aluses. Sellisel juhul tasub tee ehitada kihiliselt.
Väga mudase või pehme ala puhul võib alumiseks kihiks sobida 32–64 mm killustik.
Jämedad kivid aitavad moodustada tugeva karkassi ning jaotada sõiduki koormust suuremale pinnale.
Seda kasutatakse sageli:
Vajaliku kihi paksus sõltub pinnasest ja koormusest. Väga nõrga pinnase puhul võib vaja minna oluliselt rohkem materjali kui tugeval liivasel aluspinnal.
32–64 mm kihi peale saab kasutada 16–32 mm killustikku.
Väiksemad kivid aitavad täita suurema fraktsiooni ebatasasusi ja luua ühtlasema järgmise kihi. Tüüpiline tugevama tee lahendus võib seega olla:
alumine kiht: 32–64 mm killustik
järgmine kiht: 16–32 mm killustik
pealmine kiht: vastavalt kasutusele 4–16 mm killustik või freesasfalt
Selline kombinatsioon sobib eriti hästi kohtadesse, kus tee on varem olnud pehme ja mudane.
Kui suuremad ehitustööd on lõppenud, saab ajutise ehitustee muuta püsivaks sissesõiduteeks. Kõigepealt tasub kontrollida, kas olemasolev alus on endiselt piisavalt tugev. Kui alumised killustikukihid on hästi säilinud, võib lõplikuks uuendamiseks piisata:
Kui tee alus on juba tugev, võib pealmise kihina kasutada näiteks 4–16 mm killustikku. Peenkillustik sobib hästi: sissesõiduteele; parkimisalale; hoovialale; jalgteedele; tugevama aluse viimistlemiseks.
Väiksem fraktsioon jätab pinna ühtlasemaks kui jäme 16-32mm 32–64 mm killustik ning on igapäevaseks sõitmiseks ning kõndimiseks mugavam.
Freesasfalt on populaarne valik juhul, kui soovitakse killustikust tihedamat ja siledamat pealispinda, kuid ei soovita veel paigaldada uut kuuma asfaltkatet.
Freesasfalt sobib:
Hea tulemuse jaoks tuleb materjal ühtlaselt laotada, profileerida ja korralikult tihendada.
Parkimisala koormus erineb tavalisest sissesõiduteest.
Autod ei sõida ainult üle pinna, vaid seisavad pikalt samades kohtades ning rataste pööramine koormab pealmist kihti.
Kui parkimisala alus on korralikult ehitatud, sobib pealmiseks kihiks hästi:
Kui parkla on väga mudane või vajub läbi, tuleb kõigepealt taastada kandvad kihid.
Sellisel juhul võib kasutada alumises kihis 32–64 mm ja selle peal 16–32 mm killustikku.
Alles seejärel lisatakse viimistluskiht.
Kui tee üldine konstruktsioon on tugev, kuid sinna on tekkinud üksikud augud, ei pruugi kogu teed uuesti ehitada.
Kõigepealt tuleks välja selgitada, miks auk tekkis.
Sageli koguneb sinna vesi ning sõidukid eemaldavad järjest rohkem materjali.
Parandamisel:
Ainult peene killustiku auku kallamine annab sageli lühiajalise tulemuse, kui selle all olev konstruktsioon on juba pehme.
Hea sissesõidutee üks olulisemaid omadusi on see, et vesi ei jää tee peale seisma. Isegi väga tugev killustiktee võib hakata lagunema, kui vesi koguneb pidevalt samasse kohta. Seetõttu tuleb tee uuendamisel kontrollida:
Tee peab juhtima vihma- ja sulamisvee konstruktsioonist eemale. Kui tee on keskelt kõrgem ja langeb kergelt servade suunas, saab vesi pinnalt kiiremini ära liikuda.
Metsateed erinevad kodusest sissesõiduteest eelkõige koormuse ja keskkonna poolest. Metsas võib pinnas olla väga pehme, niiske ja orgaanilise materjali rikas. Samal ajal peavad teed kandma raskeid:
Sellise tee puhul on eriti tähtis tugev kandekiht ja vee ärajuhtimine.
Pehme metsatee puhul sobib jämedam killustik sageli hästi alumise kihi tugevdamiseks.
Näiteks 32–64 mm killustik:
Metsaoludes tuleb aga arvestada ka truupide, kraavide ja vee liikumisega.
Puiduraie ajal võib isegi varem heas seisukorras metsatee tugevalt kahjustuda. Raske tehnika võib tekitada:
Tee taastamisel ei tohiks lihtsalt roopaid peene killustikuga täita. Kõigepealt tuleb tee profileerida ning vajadusel eemaldada väga pehme materjal. Seejärel taastatakse alumine kandekiht jämedama materjaliga. Tugevama lahenduse korral võib kasutada:
aluseks: 32–64 mm killustikku
peale: 16–32 mm killustikku
Kui tee peab jääma pikemaks ajaks aktiivsesse kasutusse, saab peale lisada sobiva väiksema fraktsiooni.
Metsatee kestvuse seisukohalt on vee ärajuhtimine sageli sama oluline kui killustiku kogus. Puiduraie ajal võivad teeäärsed kraavid täituda pinnase või oksajäätmetega. Samuti võivad kahjustuda truubid.
Pärast tööde lõppu tuleks:
Korralikult taastatud vee äravool vähendab oluliselt võimalust, et tee järgmise märja perioodiga uuesti laguneb.
Pealmise kihi uuendamisest võib piisata siis, kui:
Sellisel juhul võib vana tee esmalt profileerida ja lisada uue kihi 4–16 mm killustikku või freesasfalti. Kui tee aga liigub, vajub või muutub vihmaga väga pehmeks, tuleb tegeleda esmalt alumiste kihtidega.
Tugevam rekonstrueerimine on mõistlik, kui:
Sellisel juhul võib uue pealmise materjali lisamine anda ainult ajutise tulemuse.
Ajutine ehitustee:
jämedam killustik, purustatud kruus või olemasoleva tugeva aluse puhul freesasfalt.
Väga mudane sissesõidutee:
32–64 mm killustik alumiseks kihiks ja 16–32 mm killustik selle peale.
Tugeva alusega kodune sissesõidutee:
4–16 mm killustik või muu sobiv väiksem fraktsioon pealmiseks kihiks.
Parkimisala:
tugev kandekiht ning peal 4–16 mm killustik või freesasfalt.
Metsatee:
pehme koha tugevdamiseks 32–64 mm killustik ja vajadusel selle peal 16–32 mm.
Olemasoleva kruusatee pealmise kihi uuendamine:
4–16 mm killustik või freesasfalt sõltuvalt soovitud lõpptulemusest.
Vajaliku materjali koguse arvutamiseks tuleb teada:
pikkus × laius × kihi paksus
Näiteks 30 meetri pikkune ja 3,5 meetri laiune sissesõidutee:
30 × 3,5 = 105 m²
Kui soovid lisada 10 cm ehk 0,10 m materjali:
105 × 0,10 = 10,5 m³
Kui kiht on 20 cm:
105 × 0,20 = 21 m³
Seejärel tuleb ruumala teisendada tonnideks vastavalt konkreetse materjali mahukaalule. Materjali tellimisel tasub arvestada ka tihendamise, olemasolevate ebatasasuste ja objekti tegeliku olukorraga.
Sissesõidutee uuendamise hind sõltub eelkõige:
Seetõttu on kõige mõistlikum arvutada esmalt vajalik materjalikogus ja vaadata sellele hind koos transpordiga.
Väga pehme tee puhul kasutatakse sageli tugevama alumise kihi rajamiseks jämedamat killustikku, näiteks 32–64 mm. Selle peale saab paigaldada 16–32 mm ja hiljem sobiva pealmise kihi.
Jah. Freesasfalti kasutatakse laialdaselt tugeva killustikaluse pealmise kihi uuendamiseks ning parkimis- ja hoovialadel.
Püsiva tulemuse jaoks peab freesasfaldi all olema piisavalt tugev alus. Väga pehme või läbivajunud tee puhul tuleks kõigepealt taastada kandvad kihid.
Tugeva aluse peale võib kasutada näiteks 4–16 mm killustikku või muud kasutusotstarbele sobivat väiksemat fraktsiooni.
Pehmete kohtade ja tugeva kandekihi taastamiseks kasutatakse sageli jämedamat killustikku, näiteks 32–64 mm, mille peale saab lisada väiksema fraktsiooni.
Kõigepealt profileeritakse tee ja taastatakse vee äravool. Sügavad roopad ja pehmed kohad tugevdatakse jämedama killustikuga ning vajadusel lisatakse peale 16–32 mm või muu sobiv materjal.
Sissesõidutee uuendamiseks ei ole alati vaja kogu teed nullist ümber ehitada. Õigesti valitud materjal ja sobiv kihiline lahendus võivad muuta vana, aukliku või mudase tee taas tugevaks ja hästi kasutatavaks.
IseKallurist saad tellida:
Sisesta tarneaadress, vali vajalik materjal ja kogus ning vaata hinda koos transpordiga otse objektile.
Telli sissesõidutee materjalid IseKallur.ee-st.
E - R, 09:00 - 17:00
Eraklient: 
